Nõgeseleotis

Täna panin käärima nõgeseleotise. Väljavõte aiandus.ee foorumist:
Taimeleotiseid on mõeldud eelkõige kahjurite peletamiseks, seepärast nendega aiataimi pritsitakse. Samal ajal mõjuvad nad väetisena, iga tõrjetaim sisaldab üht või teist (mikro)elementi erineval hulgal. Lehe kaudu on väetise mõju kiirem. Juurtele sattudes ei juhtu midagi halba. Kõrvenõgeseleotis (lahjendus 1:5...1:10) peletab edukalt näiteks porgandi-lehekirpu, samal ajal mõjub ka tugeva orgaanilise väetisena. Selleks võib porgandipeenart või -vagu ka kastekannust kasta.
Kõrvenõgese leotist tehakse nii:
1) võta suur ämber
2) haki nõgesed u 20 cm tükkideks (ei pea hakkima, võib ka puntrana ämbrisse suruda) ja pane ämber tihedalt nõgeseid täis
3) vala külm vesi peale, nii et vesi katab nõgesed
Lase leotis 2 nädalat tõmmata, siis kurna nõgesed veest välja.
Lahjenda tugevamate taimede jaoks 1:5 ja nõrgematele 1:10.
Pritsi tavalise aiapritsiga või pihustiga (kindlasti ka lehe alakülgedele).
Lahusele võib lisada ka natuke rohelist seepi, siis lahus nakkub paremini lehtede külge.

Käisin korjamas ka nurmenukuõisi ning panin saunalavale kuivama.

Küülikute välipuur

11.mai meisterdasime oma kahele toaküülikule välipuuri, et neil väljas suvitades ka ikka ruumi rohkem oleks rohtu näksida ja vajadusel varju pugeda. Terve pikk päev kulus meisterdamisele. Lõpptulemusega jäime aga väga rahule. Selline ta siis sai:

Istutustööd

Vahepeal sai korda tehtud vaarika peenar, mis enne meenutas küll rohkem vaarikavõsa. Palju sai välja roogitud ning väga väikse osa jätsime alles.

Istutasime kuuseheki:

 

Tegin korda aiamaa:

 

Istutasime elupuud aia äärde. (Miskipärast jäi pilt kummuli)

 

 

Istutasime aeda veel ka maguskirsi " Meelika"



Sammhaaval kevade poole

7. aprill külvasin kasvuhoonesse esimesed tilli- ja rediseseemned, katsin looriga. Näis, kas midagi üles ka tuleb või on selleks siiski veel liiga külm.  Siiani pole veel miskit üles tulnud. (Seisuga 17.04). Sauna otsas, kus lumi juba ammu ära on sulanud, on õitsemas mõned lumikellukesed ja paar siniliiliat. Ka tulbid on lehed välja ajanud. Hetkel pilti lisada ei ole, kuid maale minnes üritan ikka klõpsida. Korteris on aknalauad rohelust täis ning osa taimi olen pidanud juba maale viima, et liiga kitsaks ei läheks. Õue istutamisega muidugi veel läheb aega. Kasvuhoonesse ka veel viia ei julge, ehkki päevasel ajal on seal keskmiselt 15 kraadi sooja ja seda jahedamapoolse ilmaga, päikselisemal päeval muidugi kõvasti rohkem.

Talvine aprillikuu algus

Täna külvasin külvikastidesse astrite seemned. Pikeerisin ümber tomatitaimi. Meliss on lõpuks ometi hakanud mullast ninasid välja pistma. Sama on teinud ka longus rebashein ja lõvilõug. Aknalaudadel hakkab ruumi väheks jääma, peab vist osa taimi juba maale ära viima, et kõigile ikka ruumi ja valgust jätkuks. Õues endiselt jahedapoolne. Päevasel ajal 6 kraadi sooja, aga ööd ja hommikud ikka päris jahedad.

Kevad?

10. märts said mulda tomatiseemned. Praeguseks on enamus taimed tõusnud, vaid Tolstoi edeneb pisut aeglasemalt. Loodetavasti saab ka tema kasvuhoo ikka sisse. Sortidest panin: Malle, Polbio, Vilma, Red cherry, ühe kollase sordi, mille nime ei tea, ning Visa ja Tolstoi.
Ilm on veel jahedapoolsem, kuid ilmateade lubab lõpuks ometi homsest päevaks plusskraade, ehk siis hakkab ka lumi lõpuks sulama. Täna hommikul külma akna taga -6 kraadi.

Vabariigi aastapäeva imeilus talveilm

Õues on imeilus ilm. Külma akna taga -11 ja päike paistab nii mõnusasti. Ei olnud enam pikka aega päikest näinudki. Ideaalne talveilm.
Pikeerisin paprika taimed eraldi pottidesse ära. Taimed pistsin mulda kuni idulehtedeni ning suure osa juurest näpistasin ära. Varasematel aastatel ma seda viimast pole küll teinud, kuid lugesin, et see pidi juurte harunemist soodustama. Eks aeg näitab, kas siis on ka mingit erilist vahet taimede kasvus märgata või mitte.
Sellise päikselise ilmaga on mu kevade ootus eriti suur. Peas keerlevad igasugused mõtted, mida juba aias muuta ja ümber korraldada. Mõtteid on muidugi rohkem, kui reaalselt teha jõuaks, aga kunagi ehk saavad ikka teoks. Kui mitte see aasta, siis järgmine, ülejärgmine...või hoopis mõne aasta pärast. Seni saab veel oma teadmisi täiendada sirvides erinevaid aianduslehti, foorumeid ja teiste aiandushuviliste blogisid, mis on viimasel ajal eriti lemmikuks tegevuseks saanud. Silm puhkab vaadates teiste imeilusaid lilleaedasid. Imetlusväärne, kui palju vaeva ja aega nad sellesse ikka panustanud on. Kuid arvan, et see kõik on ennast mitmekordselt ära tasunud.

Taimede ettekasvatamine

Kuna mul ei ole püsililli veel nii palju kogunenud kui tahaks ja tarvis oleks, siis kasvatan veel ka üheaastaseid suvelilli "aukude" täitmiseks. Eelmisel kevadel alustasin petuuniatega, et proovin ja vaatan mis tuleb välja, kui ise neid seemnest ka ette kasvatada. Katse läks positiivselt ning otsustasin ka sel aastal nendega tegeleda. Praeguseks ongi juba petuuniad oma pisikesed lehed mullast välja ajanud ning mõne aja pärast tuleb ette võtta pikeerimine. Erinevalt eelmisest aastast, lisasin sel aastal juurde ka täidisõielise sordi.
Uute katsealustena on mul sel aastal võõrasemad. Varasemalt olen neid ostnud vaid lilleäridest-aedadest. Mulda panin nad samal ajal kui petuuniad. Võõrasema taimed on võrreldes eelnenutega suuremad. Ei tea küll kas neist asja saab, selles mõttes, et taimed praegu küll täitsa kenad, kuid kas nad ka mul õitsema sel aastal minna jõuavad.
Suvelilledest on mu lemmikud kindlasti ka peiulilled. Just eriti sellepärast, et neid on väga lihtne kasvatada ja nad pole väga nõudlikud taimed. Kasvavad peaaegu et vist igas mullas ja tingimustes. Algajale aiapidajale seega ideaalsed. Peiulillede külvamisega on aega veel küllalt, kasvavad ruttu.
Aga lilleaed pole kaugeltki mitte ainus, millega tegelen.Nimelt on mul ka nn "aiamaa" osa, kus asub kasvuhoone ja köögiviljapeenrad. (tomatid, kurgid, porgandid, maitsetaimed, maasikad, herned, oad, sibulad). Köögiviljataimedest on mul toas mulda pistetud  paprika "Trapetz" seemned, mis on samuti oma rohelised ninad juba mullast välja sirutanud.

 

Loomulikult ei saa ka mainimata jätta sibulaid, mis mulda torkasin. Ilusad rohelised juba teised :

Projekt "PADA"

 

Leidsin täna internetist ühe ilusa ja mitte väga raskesti rajatava "lillepeenrakese". Mõtlesingi mõni päev tagasi, et eelmisel kevadel valitud koht pajale, pole siiski ikka kõige parem. Kuna selle taustal asetseb vana maha lõigatud õunapuu, mille najal omakorda võimutseb humal, jäid istutatud lilled suve keskpaigast üsna peitu. Ja muidugi ka kivid, mis pajale alla said sätitud, pole just väga nägusad. Suvega kasvasid küll üsna peitu, aga siiski. Kahjuks ei leidnud sellist pilti, kus juba ka lilled sees kasvanud oleks, aga koht ise oli siis selline:



Uus plaan oleks aga midagi sellist valmis meisterdada:



Väga kena minumeelest, ning selle rajamine ei tohiks väga kontimurdev olla. Aga näis, mis sellest plaanist siis ka kevadel saab. Ei tea veel ka, mis lilli täpselt sinna paja ümber istutada, aega mõelda veel on pisut. Maapinna kivide ümbert mõtlesin katta kas turba või siis puukoore multšiga. Siis vähem vaeva umbrohuga võitlemisel.

Tutvustus

Minu nimi on Sigrid. Ma olen 25. aastane ning suur-suur aiasõber. Mul on mõnusalt suur aed, mis alles väga algusjärgus ning teeb oma väikseid arengusamme. Olen siin pesitsenud tegelikult juba oma 3ndast eluaastast ning aed olnud selle ajaga väga eriilmeline. Ehk siis tegu on minu lapsepõlvekoduga. Nüüdseks pole algsest enam mitte midagi järel. Olen oma aiaga tegelenud tõsisemalt 2 aastat, nüüd siis tulemas kolmas kevad. Varem lihtsalt ei olnud aega ega huvi sellega tegeleda.
Minu aed ei ole kindlasti mitte midagi suursugust nagu seda on paljudel teistel lilleaia blogijatel. Kuid tahan kindlasti kunagi ka ise sinnamaani jõuda. Tegutsen tasapisi ja sammhaaval. Alati on oodatud kommentaarid teiste aednike poolt, mida teeksid ehk nemad teisiti ja kuidas võiks paremini olla. Kõik soovitused ja nõuanded on alati väga teretulnud. Sest pole mul veel seda aiailu "silma" veel välja arenenud ning eksin kindlasti veel paljude asjadega. Arenen koos oma aiaga.