Vabariigi aastapäeva imeilus talveilm

Õues on imeilus ilm. Külma akna taga -11 ja päike paistab nii mõnusasti. Ei olnud enam pikka aega päikest näinudki. Ideaalne talveilm.
Pikeerisin paprika taimed eraldi pottidesse ära. Taimed pistsin mulda kuni idulehtedeni ning suure osa juurest näpistasin ära. Varasematel aastatel ma seda viimast pole küll teinud, kuid lugesin, et see pidi juurte harunemist soodustama. Eks aeg näitab, kas siis on ka mingit erilist vahet taimede kasvus märgata või mitte.
Sellise päikselise ilmaga on mu kevade ootus eriti suur. Peas keerlevad igasugused mõtted, mida juba aias muuta ja ümber korraldada. Mõtteid on muidugi rohkem, kui reaalselt teha jõuaks, aga kunagi ehk saavad ikka teoks. Kui mitte see aasta, siis järgmine, ülejärgmine...või hoopis mõne aasta pärast. Seni saab veel oma teadmisi täiendada sirvides erinevaid aianduslehti, foorumeid ja teiste aiandushuviliste blogisid, mis on viimasel ajal eriti lemmikuks tegevuseks saanud. Silm puhkab vaadates teiste imeilusaid lilleaedasid. Imetlusväärne, kui palju vaeva ja aega nad sellesse ikka panustanud on. Kuid arvan, et see kõik on ennast mitmekordselt ära tasunud.

Taimede ettekasvatamine

Kuna mul ei ole püsililli veel nii palju kogunenud kui tahaks ja tarvis oleks, siis kasvatan veel ka üheaastaseid suvelilli "aukude" täitmiseks. Eelmisel kevadel alustasin petuuniatega, et proovin ja vaatan mis tuleb välja, kui ise neid seemnest ka ette kasvatada. Katse läks positiivselt ning otsustasin ka sel aastal nendega tegeleda. Praeguseks ongi juba petuuniad oma pisikesed lehed mullast välja ajanud ning mõne aja pärast tuleb ette võtta pikeerimine. Erinevalt eelmisest aastast, lisasin sel aastal juurde ka täidisõielise sordi.
Uute katsealustena on mul sel aastal võõrasemad. Varasemalt olen neid ostnud vaid lilleäridest-aedadest. Mulda panin nad samal ajal kui petuuniad. Võõrasema taimed on võrreldes eelnenutega suuremad. Ei tea küll kas neist asja saab, selles mõttes, et taimed praegu küll täitsa kenad, kuid kas nad ka mul õitsema sel aastal minna jõuavad.
Suvelilledest on mu lemmikud kindlasti ka peiulilled. Just eriti sellepärast, et neid on väga lihtne kasvatada ja nad pole väga nõudlikud taimed. Kasvavad peaaegu et vist igas mullas ja tingimustes. Algajale aiapidajale seega ideaalsed. Peiulillede külvamisega on aega veel küllalt, kasvavad ruttu.
Aga lilleaed pole kaugeltki mitte ainus, millega tegelen.Nimelt on mul ka nn "aiamaa" osa, kus asub kasvuhoone ja köögiviljapeenrad. (tomatid, kurgid, porgandid, maitsetaimed, maasikad, herned, oad, sibulad). Köögiviljataimedest on mul toas mulda pistetud  paprika "Trapetz" seemned, mis on samuti oma rohelised ninad juba mullast välja sirutanud.

 

Loomulikult ei saa ka mainimata jätta sibulaid, mis mulda torkasin. Ilusad rohelised juba teised :

Projekt "PADA"

 

Leidsin täna internetist ühe ilusa ja mitte väga raskesti rajatava "lillepeenrakese". Mõtlesingi mõni päev tagasi, et eelmisel kevadel valitud koht pajale, pole siiski ikka kõige parem. Kuna selle taustal asetseb vana maha lõigatud õunapuu, mille najal omakorda võimutseb humal, jäid istutatud lilled suve keskpaigast üsna peitu. Ja muidugi ka kivid, mis pajale alla said sätitud, pole just väga nägusad. Suvega kasvasid küll üsna peitu, aga siiski. Kahjuks ei leidnud sellist pilti, kus juba ka lilled sees kasvanud oleks, aga koht ise oli siis selline:



Uus plaan oleks aga midagi sellist valmis meisterdada:



Väga kena minumeelest, ning selle rajamine ei tohiks väga kontimurdev olla. Aga näis, mis sellest plaanist siis ka kevadel saab. Ei tea veel ka, mis lilli täpselt sinna paja ümber istutada, aega mõelda veel on pisut. Maapinna kivide ümbert mõtlesin katta kas turba või siis puukoore multšiga. Siis vähem vaeva umbrohuga võitlemisel.

Tutvustus

Minu nimi on Sigrid. Ma olen 25. aastane ning suur-suur aiasõber. Mul on mõnusalt suur aed, mis alles väga algusjärgus ning teeb oma väikseid arengusamme. Olen siin pesitsenud tegelikult juba oma 3ndast eluaastast ning aed olnud selle ajaga väga eriilmeline. Ehk siis tegu on minu lapsepõlvekoduga. Nüüdseks pole algsest enam mitte midagi järel. Olen oma aiaga tegelenud tõsisemalt 2 aastat, nüüd siis tulemas kolmas kevad. Varem lihtsalt ei olnud aega ega huvi sellega tegeleda.
Minu aed ei ole kindlasti mitte midagi suursugust nagu seda on paljudel teistel lilleaia blogijatel. Kuid tahan kindlasti kunagi ka ise sinnamaani jõuda. Tegutsen tasapisi ja sammhaaval. Alati on oodatud kommentaarid teiste aednike poolt, mida teeksid ehk nemad teisiti ja kuidas võiks paremini olla. Kõik soovitused ja nõuanded on alati väga teretulnud. Sest pole mul veel seda aiailu "silma" veel välja arenenud ning eksin kindlasti veel paljude asjadega. Arenen koos oma aiaga.